Toidu ja joogi õige valikuga võib söömaaja lõpmata põnevaks muuta. Tuleb ainult teada, mis omavahel kokku sobivad ja üksteist täiendavad. Selleks, et saavutada harmooniline kooskõla, peaks jälgima mõningaid lihtsaid reegleid:
1. Alustage kergemate veinidega ning lõpetage täidlasematega
See toob kaasa maitseaistingu intensiivistumise, aga samal ajal peaksid ka kergemad toidud olema enne tugevamaid. Kergemad toidud sobivad kergemate ja puuviljasemate veinidega. Tugevamaitselised toidud vajavad veidi täidlasemaid-jõulisemaid veine.
2. Nooremad veinid enne vanemaid, lihtsamad veinid enne kallimaid
Selleks, et maitseaistingud valmistaksid elamusi, tuleb noori veine serveerida enne vanemaid ja lihtsamaid veine enne eksklusiivsemaid
3. Kuivad veinid enne magusaid
Kuivad veinid maitsevad paremini enne magusaid.
4. Magusad toidud nõuavad magusamaid veine
Kui magustoit on magusam kui vein, mida te selle kõrvale pakute, võib vein mõjuda ebameeldivalt teravalt.
5. Veini aroomi- ja maitsenüansid peaksid kajastuma ka toidus ning need võiksid üksteist täiendada
Kui toidus või toidu juurde pakutavas kastmes on kasutatud tsitruselisi, sobib sinna juurde väga hästi vein, mille aroomi-ja maitsebuketis on tunda tsitruselisi.
APERATIIV
Aperatiiviks sobib kerge, värskelt happeline, söögiisu tõstev valge vein, vahuvein või isegi šampanja. Vältida tuleks magusaid ja kõrge alkoholisisaldusega jooke, kuna magus maitse täidab kõhtu ja kustutab söögiisu.
MEREANNID
Kuivad ja elavad, korraliku happelisusega valged veinid harmoneeruvad suurepäraselt vähi ja merikarpidega, nt. elegantne valge burgunder või hoopis väärikas šampanja
KALA
Marineeritud kala nõuab neutraalset valget veini, suitsukala aga lennukat valget, roséd või punast veini. Soojalt valmistatud kala saadavad lennukad valged veinid, aga praetud küpsetatud või grillitud kala juurde pakkuge temperamentseid valgeid, mõrumaid rosé ja tanniinirikkaid punaseid veine.
LINNULIHA
Siin tulevad kõne alla peaaegu kõik veinid: nii valged roséd kui ka punased. Lihasordi kõrval on oluline valmistamisviis: supikana või noor nuumkana rind vajavad värsket, õrna veini, praetud kana või „coq au vin" ehk kana veinikastmes marjasemaid punaveine. Part või hani nõuavad küpsemaid veine.
GRILLITUD STEIK, LAMBAFILEE, ULUKILIHA
Sobivad heade väärika piirkonna punaveinidega: Bordeaux Grand Cru, Barolo, Barbaresco, Brunello, Chianti Classico, Rioja, Ribera del Duero, Stellenbosch jt. Veini valik sõltub ka kasutatavast kastmest, toorainest ja liha valmistusviisist
VÜRTSIKAD TOIDUD
Et lämmatada vürtsikatest roogadest tekkinud mõnusat põletavat tunnet, valige kindlasti joogiks mõni magusam vein.Näiteks idamaise vürtsika roa juurde sobib väga hästi magus, aromaatne Gewürtztraminer. Samuti on sakslaste Spatlese või Auslese õige valik piprase roa kaaslaseks. Magusad vürtsid dessertides vajavad hoopis ilusat hilise korje valget veini, nt. Late Harvest Riesling.
SEENED JA TRÜHVLID
Seened on veinile ideaalseks kaaslaseks. Sobivad vanemad punased veinid, eriti Pinot Noir. Samuti punased burgunderid. Trühvlite juurde tuleks pakkuda küpseid, väärikaid, täidlaseid punaveine, nt. Barolo ja Barbaresco.
JUUST
Tugevamaitselised juustud vajavad lopsakama maitsebuketiga veini. Pehmemate juustudega nagu Brie ja Camembert passivad mahedama ja ümarama maitsega veinid. Värske kitsepiimajuust eelistab värskeid valgeid ja rosé veine. Sinihallitusjuustudega sobivad kõige paremini naturaalselt magusad või kangestatud veinid, nt. Sauternes, Saksa ja Austria Beerenauslese ja Trockenbeerenauslese, madeira ja portvein ning samuti rohke puuvilja ja magusa noodiga punased Bordeaux veinid (St. Emilion).
DESSERT
Magusate järelroogade täieliku harmoonia tagavad kõige paremini naturaalselt magusad veinid, harva ka kuivad valged või ka kangestatud veinid.
Kasutatud kirjandus:
Vein & Toit/Kadri Kroon, Urvo Ugandi, Andrus Laaniste, Ajakirjade kirjastus 2006
Vein: avastamisretk & nauding/Rolf Kriesi,Peter Osterwalder,Avita 2001
